Kõige sagedasem küsimus, mida ettevõtted meilt kuulevad, kui nad viivad raamatupidamissüsteemi, dokumendihalduse või sisemise veebilehe pilve, on lihtne: „Kui palju server maksab?“ See on arusaadav küsimus, kuid seda küsitakse liiga vara. Kuni pole selge, millist koormust süsteem tegelikult tekitab, ei ütle hind midagi. Odav server, mis hangub esmaspäeva hommikul kahekümnele raamatupidajale, on kõige kallim lahendus.
Valik virtuaalserveri (VPS), dedikeeritud füüsilise serveri ja virtualiseerimisklastri vahel on inseneriotsus, mitte kommertsotsus. See sõltub sellest, kui palju protsessoriaega, mälu ja kettaoperatsioone teie rakendused tipus kasutavad, kuidas see vajadus kuu jooksul muutub ja mida seisak teie ettevõttele tähendab.
Selles artiklis selgitame, kuidas koormust enne valimist mõõta, mida CPU, RAM-i ja ketta numbrid pakkumistes tegelikult tähendavad ning millal on iga kolmest mudelist õige.
Mida CPU, RAM ja ketas pakkumises tegelikult tähendavad
Teenusepakkujate pakkumistes näete kolme numbrit: protsessorituumad, mälu ja kettamaht. Kuid iga nende taga on olulisemaid asju, mille pakkumine sageli välja jätab.
Protsessor
Virtuaalserveri „tuum“ (vCPU) ei ole peaaegu kunagi tervet füüsilist tuuma. See on füüsilise protsessori lõim, mida jagavad mitu virtuaalserverit. Oluline ei ole niivõrd arv, kuivõrd garantii: kas teenusepakkuja reserveerib protsessoriaja või müüb seda üle mitu korda? Kümne kasutajaga raamatupidamissüsteemile piisab kahest või neljast vCPU-st, kui need on tipus tõesti saadaval. Kui füüsiline server on ülekoormatud, ei aita isegi kaheksa vCPU-d.
Mälu
RAM on parameeter, mille nappus ilmneb kõige kiiremini. Kui rakendusel saab mälu otsa, hakkab operatsioonisüsteem kasutama ketast mälu asendajana ja kõik aeglustub kümme korda. Andmebaasiserverite jaoks on mälu kõige olulisem ressurss: mida suurem osa andmebaasist mahub RAM-i, seda vähem on vaja kettaoperatsioone.
Ketas ja miks NVMe ei ole pelgalt turundus
Kettamaht on kõige vähem oluline number. Kõige olulisem on ketta kiirus, mida mõõdetakse sisend-/väljundoperatsioonides sekundis (IOPS) ja latentsuses. Siin erinevad kolm tehnoloogiat:
- HDD (pöörlevad kettad) sobivad arhiivide ja varukoopiate jaoks, kuid mitte andmebaaside jaoks.
- SATA SSD on mitu korda kiirem kui HDD ja piisab enamikule failiserveritele ja sisemistele veebilehtedele.
- NVMe SSD ühendub otse protsessori siiniga, mööda minnes vanast SATA liidesest. Latentsust loetakse mikrosekundites ja IOPS-i sadades tuhandetes.
Suure andmebaasiga raamatupidamissüsteem või palju väikeseid faile sisaldav ERP- või dokumendihaldussüsteem töötab NVMe-l märgatavalt kiiremini kui SATA SSD-l, isegi kui protsessor ja mälu on samad. Meie kogemuses lahendab „aeglase serveri“ kaebused kõige sagedamini just ketta vahetus, mitte tuumade lisamine.
Kuidas koormust enne valimist mõõta
Kui süsteem juba töötab teie kontoris või mõne teise teenusepakkuja juures, on teil parim võimalik andmeallikas: süsteem ise. Arvata pole vaja.
Soovitame koguda mõõdikuid vähemalt kaks nädalat, et valimisse jääks kuu lõpu sulgemine, palgaarvestus või muud tipud. Windowsi serverites teeb seda Performance Monitor, Linuxis standardsed süsteemitööriistad. Olulised mõõdikud:
- CPU kasutus: keskmine ja 95. protsentiil. Kui kasutus ületab tipus pidevalt 80 protsenti, on teil tuumadest puudu.
- Mälukasutus ja swap-tegevus. Iga püsiv swapi kasutamine tähendab, et RAM-i on liiga vähe.
- Ketta järjekorra pikkus ja latentsus. Kui ketta järjekord on pidevalt üle kahe operatsiooni ja latentsus ületab 20 millisekundit, on kitsaskoht ketas.
- Võrguliiklus tipus, eriti kui kasutajad ühenduvad kaugelt.
Võrrelge tulemust mitte keskmise, vaid tipu pluss varuga. Server, mis piisab keskmisele koormusele, on liiga väike täpselt siis, kui seda kõige rohkem vaja on.
Kui süsteem on uus ja mõõta pole midagi, alustage tarkvaratootja soovitustest ja valige mudel, kus ressursse on lihtne muuta. See on üks tugevamaid argumente virtuaalserveri kasuks alguses.
Millal virtuaalserver piisab
Virtuaalserver sobib enamikule väikeste ja keskmiste ettevõtete süsteemidest: raamatupidamine, dokumendihaldus, CRM, sisemised veebilehed ja failiserverid kuni paarikümne kasutajani. Selle eelised:
- Ressursse saab muuta tundidega, mitte nädalatega. Mälu napib? See lisatakse ilma migreerimiseta.
- Maksate ainult selle eest, mida praegu vajate, mitte füüsilise masina eest, millel on kolme aasta varu.
- Virtualiseerimisplatvorm tegeleb riistvararikketega ise: kui füüsiline server rikneb, liigub virtuaalne teisele.
Hallatavad CLOUD serverid lisavad sellele uuendused, seire, varukoopiad ja Bitdefender GravityZone’i kaitse, nii et ettevõttel ei ole vaja oma serveriadministraatorit.
Virtuaalserver ei sobi, kui rakendus nõuab tervet füüsilist protsessorit jagamata, spetsiaalset riistvara (näiteks litsentsivõtmeid või GPU-d) või kui litsentsitingimusi arvestatakse füüsiliste tuumade järgi ja virtualiseerimine teeb need kallimaks.
Millal on vaja dedikeeritud serverit
Dedikeeritud server on füüsiline masin, mida kasutate ainult teie. See on mõistlik kolmel juhul:
- Pidev suur koormus. Kui süsteem kasutab ööpäevaringselt palju protsessorit ja ketast, muutuvad virtualiseerimiskiht ja jagatud ressursid pigem takistuseks kui eeliseks.
- Suured andmebaasid rangete latentsusnõuetega. Dedikeeritud NVMe massiiv ilma naabriteta annab prognoositava kiiruse.
- Litsentsi- või nõuetele vastavuse nõuded. Mõned tarkvaralitsentsid või sisemised turvapoliitikad nõuavad, et füüsilist riistvara ei jagataks teiste klientidega.
Puudused on sama selged: ressursside muutmine tähendab riistvara vahetamist, riistvararike ilma klastrita tähendab seisakut ja maksate alati kasutamata mahu eest. Dedikeeritud server ilma professionaalse serverite haldusega on risk, mitte investeering.
Millal VMware klaster tasub ära
Nende kahe valiku vahel on kolmas, sageli keskmistele ja suurematele ettevõtetele parim: virtualiseerimisklaster. VMware pilveserverid töötavad mitmel füüsilisel serveril, mis on ühendatud üheks tervikuks jagatud andmesalvestusega.
See annab seda, mida ei anna ei lihtne VPS ega üksik dedikeeritud server:
- Kõrge käideldavus. Kui füüsiline sõlm rikneb, taaskäivituvad virtuaalserverid automaatselt teisel sõlmel mõne minutiga, ilma inimese sekkumiseta.
- Reserveeritud ressursid. Saate konkreetsele serverile garanteerida protsessoriaja ja mälu nagu dedikeeritud serveris, säilitades virtualiseerimise paindlikkuse.
- Mitmeserverilised keskkonnad. Kui teil on eraldi rakenduse-, andmebaasi-, terminali- ja testserverid, võimaldab klaster neid hallata ühe süsteemina.
Klaster on mõistlik, kui teil on mitu serverit või üks, mille seisak tööpäeva ajal on vastuvõetamatu. Ühe väikese raamatupidamisserveri jaoks oleks see liialdus.
| Kriteerium | Virtuaalserver | Dedikeeritud server | VMware klaster |
|---|---|---|---|
| Ressursside muutmine | Tunnid | Päevad või nädalad | Tunnid |
| Kaitse riistvararikke vastu | Platvormi tasemel | Puudub ilma varuserverita | Automaatne tõrkesiire |
| Garanteeritud ressursid | Sõltub teenusepakkujast | Alati | Seadistuse järgi |
| Sobib | Kuni paarikümne kasutajani | Pidevalt suure koormuse jaoks | Mitmeserverilistele keskkondadele |
Skaleerimine: planeerige kasvu, mitte algust
Valiku peamine viga on dimensioneerida server tänase koormuse järgi ja unustada, mis juhtub aasta pärast. Virtuaalses keskkonnas pole see probleem: alustate mõõdetud vajaduse pluss varuga ja lisate ressursse kasvades. Dedikeeritud keskkonnas tuleb kasvuga kohe arvestada või nõustuda migreerimisega.
Nõuanne meie praktikast: valige mudel selle järgi, kui sageli teie vajadused muutuvad. Kui te ei tea, valige virtuaalne ja mõõtke. Üleminek virtuaalserverilt dedikeeritud serverile või klastrile kuue kuu pärast, päris andmetega, on palju odavam kui algul oletamine.
Kust alustada
- Koguge kahe nädala jooksul oma praegusest süsteemist protsessori, mälu ja ketta mõõdikuid, sealhulgas kuu lõpp.
- Tuvastage tipp ja lisage vähemalt 30 protsenti varu. See on teie lähteressursivajadus.
- Hinnake, kui palju maksab teie ettevõttele tund seisakut. Kui palju, kaaluge ühe serveri asemel klastrit.
- Kontrollige tarkvara litsentsitingimusi virtualiseerimise osas.
- Arutage tulemusi teenusepakkujaga, kes pakub kõiki kolme mudelit, mitte ainult ühte. Aitame koormust mõõta, valida õige lahenduse ja pärast migreerimist seda kokkulepitud teenusetaseme alusel hooldada.
